Tervendamise tarkused!

Elu sunnib kokku koguma kõik vajalikud tarkused, kuidas ravida lapsi ilma keemiata.

Lõiked perekoolist:
Viimasel korral kui lapsel köha oli, siis loobusin köhasiirupist ning tegin hoopis nii: riivisin musta rõigast ja lisasin juurde mett ning lasin soojas seista natuke. Selle segu vedelikku andsin lapsele mitu korda päevas, no ma arvan, et 5-6 korda kindlasti ning kahe päevaga oli köha läinud.
Nohu vastu teeme lepatriinusokke. Teen vatitiku joodiseks ja täpitan kanna tihedalt jooditäppe täis. Siis jalga tavalised sokid ja jooditäpid. Nohu oli ka mõne päevaga kas oluliselt vähenenud või hoopis läinud.
Ühegi külmetushaiguse puhul pole meil puudunud hanerasv. Seda määrin nii rinnale, seljale kui ka jalatalla alla ja varvaste vahele.

--------------------
olen keetnud taimeteesid - nurmenukk, pärnaõis (need ei alanda palavikku otseselt, aga panevad higistama). kurguvalu ja köha puhul kummel leigelt, paiseleht, nõmm-liivatee, nurmenukk (3 viimast röga lahtistava mõjuga) - soojalt. nohu korral apteegist otsetud Nohutee-segu.
kõhuviiruse puhul leigelt tee, milles võrdses osas on raudrohi, pune ja naistepuna. vähendab iiveldustunnet.
mesi, õietolm ja taruvaik erinevatel viisidel on kurguvalu korral head leevendust pakkunud.
astepalju marjad omakorda tugevadav immuunsust ning on C-vitamiini allikaks. viidet ei leia, aga olen kohanud väidet, et C-vitamiinil on oluline osa külmetushaigustest paranemisel ja ka haigustest hoidumisel.

Looduslike vahenditega nohusõtta

Kalle blogist ehk Hiina tervishoiu saladused


Naistelehest selline jutt:

Kuidas ravida külmetust?

Mesi ja kuum tee ei käi kokku: üle 50-kraadises vees hävivad mee raviomadused.: .Külmetuse korral pole antibiootikumidest abi, kõige tõhusamalt leevendavad köha ja nohu hoopis taimeteed.

Külmetushaiguste põdemine on meie kliimas peaaegu paratamatus. Selleks, et neile võimalikult kindlalt vastu seista, tuleb oma immuunsussüsteemi hakata tugevdama kohe praegu. Üks paremaid organismi vastupanuvõimet tõstvaid vahendeid on purpur-siilkübar ehk punane päevakübar.

Kui võtta gripihooajal purpur-siilkübaratinktuuri kaks korda päevas 10–15 tilka korraga, siis haigus külge ei hakka, lubab fütoterapeut Tiiu Väinsaar. Samasugune mõju on saialilletinktuuril.

Viiruse «mahapesemine»

Gripiviiruste n-ö mahapesemiseks ninaja suuõõne limaskestalt lahusta klaasis keedetud vees teelusikatäis keedusoola ja kaks-kolm tilka joodi. Tõmba seda vedelikku ühte ninasõõrmesse, hoides teist ninapoolt kinni, ja purista välja. Seejärel pese läbi teine ninasõõr. Nii loputad suuja ninakoopa läbi.

Toksiine juhib kehast välja apelsinivõi jõhvikamahl. Joo õhtul sooja mahla või tass rahustavat teed (soodustab higistamist). Eriti head soojendajad on kaneelikoor ja ingverimahl, mis avavad energiakanalid, vähendavad lihasvalu, ergutavad vereringet ja kaotavad külmavärinad. Tee tegemiseks võta 1–2 spl peenestatud ingverijuurt, 1 kaneelikoorepulk, 1 tl tilliseemneid ja 3 klaasi keeva vett. Hauta 10 minutit, lase soojas veel 10 minutit tõmmata ja siis kurna. Joo meega kolm klaasi päevas.

Külmetanuna hoia end soojas

Esimeste külmetusnähtude korral joo paiselehest, raudrohust, islandi samblikust või punest valmistatud teed. Algusjärgus külmetuse korral (kui esineb külmatunne ja palavik puudub või see on väike) aitab küüslauk ning teedena pärnaõis, vaarikas, pronks-lutiklill (perilla) ja värske ingver.

«Mesi on väga hea ravim, kuid selle raviomadused kaovad, kui vee temperatuur on üle viiekümne kraadi,» hoiatab Väinsaar. Aga kurguvalu puhul ei tohigi väga tulist taimeteed juua, sest kuum ärritab omalt poolt niigi valusat limaskesta, sobilik on umbes 40kraadine jook. See-eest peavalu vastu avitab just tuline taimetee, näiteks raudrohutee, mis tuleb ära juua nii kuumalt kui saad ja lausa teki all olles.

Tõsise külmetuse korral on tähtis end kohe üles soojendada. Sel puhul on parim kuum taimetee koos jalavanniga. Jalavannivette võib lisada sinepipulbrit või riivitud värsket ingverijuurt, samuti raudrohu-, angervaksa- ja kikkaputketõmmist. Kui töölt tulles vaevavad kurnatus ja külmavärinad, pakub abi kuum iisopi- või salveitee.

Profülaktilise küüslaugu-meesegu valmistamiseks lisa peenestatud küüslaugule samas koguses mett ja tarvita seda ühe teelusikatäie kaupa iga paari tunni järel.

Valik vitamiiniteesid

Kalla 2 spl kibuvitsamarju üle poole liitri keeva veega ja keeda tasasel tulel veevannis 10 minutit. Lase kaane all tõmmata pool kuni kaks tundi. Kurna ja sega juurde 2–3 spl mett. Joo kahe nädala jooksul enne sööki.

Võta võrdses koguses kibuvitsa- ja mustsõstra- või pihlakamarju. Vala 2 teelusikatäit marjasegu üle 2 klaasitäie keeva veega ja lase tund aega tõmmata, seejärel kurna. Joo seda teed 3–4 korda päevas pool klaasitäit korraga.

Louhisaare vitamiinimõdu: 1 l mustsõstralehti, 1–2 sidrunit, 5 l vett, 400 g suhkrut, hernesuurune tükk pärmi. Loputa mustsõstralehed üle. Pese sidrun puhtaks, koori ja lõika viiludeks. Kuumuta vesi keemiseni ja kalla lehtede ja sidruni peale. Lisa suhkur ja sega, kuni see on sulanud (suhkrut võib panna ka vähem). Jahuta jook käesoojuseni ja siis lahusta selles pärm. Lase ööpäev käärida. Kurna ja jook ongi valmis joomiseks.

Kuidas eristada külmetushaigust ja grippi?

Külmetuse põhjustajateks on peamiselt viirused. Sagedasemad «nakatajad» on üsna tundmatute nimedega, näiteks rhino-, ECHO- või coxsackviirused. Palju tuntumad, aga harvem esinevad on infl uenza-viirused, ehtsad gripiviirused. Gripp on raske haigus, mis jätab sageli tüsistusi. Grippi iseloomustab sage, tugev, peamiselt kuiv köha, harvem esineb nohu ja häälekähedust. Gripi sümptomid on veel pea- ja kondivalu, pikk, kuni kaks nädalat kestev roidumus ning kolm-neli päeva püsiv külmavärinatega palavik.

Allikas: Hexal AB

***

Koduse ravi ABC

Valik rahvalikke vahendeid külmetuse vastu

Vene rahvameditsiin kroonilise nohu raviks: võta kaks korda päevas 2 tl segu, mis koosneb 50 g värskest peenestatud mädarõikast segatuna 2–3 sidruni mahlaga. Pool tundi pärast manustamist ära söö ega joo midagi. NB! Esimesel nädalal järgneb vahendi tarvitamisele tugev pisaratevool.

Kui nina on talvekülmast vesine, pane ninna tükike puhastatud küüslauguküünt. Samuti aitab, kui tõmbad ninna küüslaugu või värskelt peenestatud sibula lõhna või kartulikeeduveeauru.

Tilguta 4–5 korda päevas mõlemasse ninasõõrmesse 3–5 tilka värskelt pressitud aaloemahla, seejärel masseeri ninaselga. Aaloe asemel võid kasutada ka teise populaarse toataime – sulglehise kalanhoe mahla.

Nohu vastu aitab suurepäraselt kummelimähis. Pane kuum kummelipuder marli või puuvillase riide vahele, laota üle näo ja hoia, kuni mähis on jahtunud. Võid protseduuri korrata.

Külmetusest kipitavat kurku kurista salvei-, teekummeli- või teeleheteega. Kohe pärast külmetumist tasub teha jalgadele kuuma sinepivanni ja seejärel tõmmata jalga soojad sokid.

Kui külmetusega kaasneb peavalu, köha ja häälekaotus, aitab lodjapuumarjadest valmistatud tõmmis. Keeda klaasitäie jagu lodjapuumarju liitris vees 6–8 minutit, kurna ja lisa kolm supilusikatäit mett. Joo tõmmist kolm-neli klaasi päevas.

Paiselehetee pooleks pärnaõitega aitab hingamisteede vaevuste ja haukuva köha vastu.

Mis aitab nohu vastu?

Soojendage pool klaasi päevalilleõli 30-40 minutit veevannil, jahutage veidi, lisage 1-2
küüslauguküünt ja veerand väikest sibulat, laske 2 tundi tõmbuda ja tilgutage kurnatud
tõmmist sõõrmetesse.

Jooge enne magamaheitmist soojalt salveikeedust, hoides samal ajal jalgu 5 minutit põlvist
saadik soojas vees. Pärast seda minge kohe voodisse.

Nohu algstaadiumis võib kasu olla järgmisest vahenditest.
Kui tunnete nohu tulemas, pange kohe kandadele sinepiplaastrid, siduge flanell-lapiga
kinni ja pange jalga villased sokid. Kahe tunni pärast võtke plaastrid ära ja kõndige natuke
aega kiiresti toas ringi. Kõige parem on teha seda protseduuri enne magamaminekut, siis
peaks hommikuks nohu möödas olema.

Päris nohu algul võib juua pool klaasi vett, millesse on lastud 5 tilka joodi. Kui tegemist
pole gripiga, peaks see aitama.
Sööge ära üks küüslauguküüs.
Lõigake sibulalt juurepoolne osa ära ja närige seda 10-15 minutit.
Määrige ninasõõrmeid seestpoolt paar korda päevas sulgja kalanhoe mahlaga või tilgutage
seda 3-5 tilka ninna.

Ja veel üks:

Sibul – küüslaugu vanem õde

Heino Sõrm

Laugu perekonda kuuluvat harilikku sibulat (Allium cepa) ehk tavakeeles lihtsalt sibulat kasutati juba kiviajal enne tule kasutuselevõttu. Ja juba enne küüslauku, mistõttu teda võikski nimetada küüslaugu vanemaks õeks (mitte vennaks, sest vennad oma lõhnast sedavõrd ei hooliks!). Kultuurtaimena hakati sibulat kasvatama Edela- ja Kesk-Aasias umbes 6000 aastat tagasi, sealt levis ta Egiptusesse, Vana-Kreekasse ja Vana-Rooma, viimase vallutusretkedega sai sibul tuttavaks mujalgi Euroopas.
Egiptuses oli sibul talupoegadele leiva kõrval tähtsuselt teine toiduaine, temalt loodeti meestele potentsi ja naistele viljakust. Arstiteaduse isa, kreeklane Hippokrates oli veendunud sibula ravitoimes. Näiteks kasutas ta sibulat, et pisarate tekitades nägemisvõimet tugevdada ja soovitas külmetushaiguste vältimiseks süüa päevas ühe sibula. Aegade jooksul aitas sibul meremeestel hoiduda skorbuudi eest.
Sibulasorte on palju, need jagunevad ühe- või paljupungalisteks (kus kobaras kasvab hulk sibulaid), keemilise koostise järgi kibedateks, poolkibedateks ja magusateks. Sortidest on Eesti algupäraga kaks, mõlemad (nii ‘Jõgeva 3’ kui ‘Peipsiäärne’) kuuluvad kibedamaitseliste hulka.
Sibulat peetakse heaks terviseallikaks, kusjuures mõned autorid soovitavad valgetele sibulatele eelistada kollaseid ja violetseid. Kaloreid on sibulas suhteliselt vähe – vaid 40 kcal 100 g kohta.
Sibulamugulas on sulfiidiühendeid sisaldavat eeterlikku õli (annab eripärase lõhna ja maitse, tekitab pisaratevoolu), samuti fütontsiide (mis on eriti tõhusad haigusi tekitavate mikroorganismide hävitajad), flavonoide (neist kvertsetiin on allergia- ja vähivastane, adenosiin aga trombide teket pidurdav), saponiine ja muid ühendeid. Hapetest leidub õun- ja sidrunhapet, lisaks kuni 14% suhkruid (glükoos, fruktoos, sahharoos jt), vitamiine (C, B1 , B2, PP), mineraalaineid (kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, rauda, fosforit), lisaks veel fluori, vaske, joodi ja tsinki.
Sibulapealsetes on mineraalaineid ja vitamiine enam-vähem samas koguses kui mugulaiski, ainult C-vitamiini on mitu korda rohkem.
Sibulas leiduvail karotinoididel on ka antioksüdantne (vabasid radikaale siduv) toime, seega on ta hea abimees võitluses krooniliste haiguste ja vananemisega. Sibul suurendab söögiisu, soodustab seedemahlade ja uriini eritust, vähendab valusid, tal on ka põletikuvastane, palavikku alandav, allergia- ja skleroosivastane toime. Allergiamõjude leevendamiseks pannakse sibulakoori kuumale pliidirauale ja hingatakse tekkinud suitsu. Allergikutel tasub enne õite tolmlemist süüa ära vähemalt üks sibul päevas. Lisaks on sibulal terve rida muid häid omadusi, kõigest aga põhjalikumalt allpool.

Mille puhul sibul aitab
 Pea
Sibul tugevdab juukseid ja nende kasvu. Võtke 25 g sibulakoori 0,5 liitri keeva vee kohta, laske tõmmata 30 min, kurnake. Juuste tugevdamiseks loputage pead või hõõruge peanahka. Sama tõmmisega soovitatakse pesta pead ka kõõma puhul.
Juuste tugevdamiseks võib peanahka 1–2 korda päevas hõõruda 2–3 spl sibulamahlaga, pärast määrimist panna pähe froteerätt ja hoida 1–2 tundi soojas, seejärel pesta juuksed lastešampooniga. Sibul takistab ka juuste väljalangemist.
Sibula-meesegu skleroosi (eriti ajuskleroosi) vastu: 1 klaasile sibulamahlale lisada 1 klaas mett, võtta 1 spl 3 korda päevas 2–3 tundi pärast sööki või 1 tund enne sööki. Ravi 2 kuud, siis 2 nädalat vahet ja jälle kahekuuline kuur.
Sibul on ka hea kõrvavalude, sealhulgas otiidi ehk kõrvapõletiku vastu. Hakkige peeneks 1 sibul, seejärel muljuge seda. Pange saadud mass väikesesse linasest riidest kotti ja mähkige taskurätikusse. Kompress asetage valutavale kõrvale, mõju suurendamiseks võib lisaks kasutada soojenduskotti või -pudelit. Kompressi hoida peal umbes 30 minutit. Otiidi puhul võib kõrva panna ka sibulamahlaga immutatud vatitampooni.
Sibul parandab ka nägemist.
Sibulamahla (veega lahjendatult, vahekorras 1:1) kasutatakse loputamiseks suu limaskesta haavandite ravis. Stomatiidi korral soovitatakse sibulakoore tõmmist: 3 tl kuivi peenestatud sibulakoori poole liitri vee kohta, lasta keema minna, seejärel enne kurnamist jahtumiseni tõmmata. Loputada suud.
Peavalu puhul soovitatakse poolitatud sibula tükid lihtsalt sättida valutavale kohale ja seal kinnitada.
 Süda, veri ja veresooned
On teada, et sibul hoiab ära südame- ja veresoonkonnahaigusi, alandab kolesterooli hulka veres ja pidurdab ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise teket. Ateroskleroosi raviks soovitatakse võtta sibulamahla 1 tl iga tunni järel, seda eriti ajuhädade puhul.
Sibulat kasutatakse ka hüpertoonia- ehk kõrgvererõhutõve profülaktikaks ja raviks. Vähem on teada, et sibul on ka leebe veresuhkru alandaja, sobides seega suhkruhaigetele. Leotis: 2–3 peenestatud sibulat 2 klaasi sooja vee kohta, lasta tõmmata 7–8 tundi, kurnata. Suhkruhaigetel juua klaasitäis 2–3 korda päevas enne sööki. Soovitatakse ka sibula mahla kui haiguse täiendavat ravimit iga päev ja pidevalt.
Sibulat kasutatakse ka veenipõletike raviks (muudab vere n-ö vedelamaks). Hemorroidide ehk päraku veenikomude raviks soovitatakse võtta värsket sibulamahla 1 tl 3 korda päevas enne sööki. Ka on hea küpsetatud sibul lõikuda ja panna pärakusse veenikomudele.
 Hingamisega seotud organid
Paljudel rahvastel on tavaks süüa gripiepideemia ajal haiguse vältimiseks sibulat, seda nii hommikul, lõunal kui ka õhtul. Mahla ja peenestatud sibula putru pannakse tampooniga ninna nii gripi profülaktikaks kui ka raviks. Suurema või vähema eduga kasutatakse ninna pandavat tampooni ka nohu ravimiseks.
Küpsetatud või toores sibul mõjub hästi kurguvalu korral. Peenekshakitud sibulat meega (vahekorras 1:2) võtta 1 tl 3 korda päevas angiini (kurgumandlite põletiku) puhul. Hästi mõjub angiini leevendamiseks ka sibulapudru lõhna sissehingamine.
Kurguvalude esinemisel soovitatakse ka kaelamähiseid. Selleks hakkige 1–2 suurt sibulat, aurutage vähese veega, kuni sibulad lähevad pehmeks, mähkige rätikusse, laske pisut jahtuda ja pange mähis kaela ümber. Kinnitage salliga, hoidke 1–2 tundi. Leevendab ka kroonilist mandlipõletikku.
Hingeldamist ja rasket hingamist ravitakse koos meega sisse võetava sibulamahlaga, 3–4 tl päevas. Astmaatiliste vaevuste (ka köha) puhul soovitatakse veel rinnale pandavat kompressi. Selleks läheb vaja 3 (lastele 2) hakitud ja lusikatäies searasvas pruunistatud sibulat. Määrige see mass pisut jahtunult otse rinnale, katke riidega. Kompress teha õhtul ja jätta ööseks peale.
Veel üks retsept, mille järgi protseduuri läbiteinu olevat saanud aastaga astmast lahti. Sibulakoori tulevat keeta 5 minutit, nii et vesi muutuks kollaseks. Kui koori on liiga palju ja segu läheb pruuniks, tuleb seda lahjendada. Sibulakoorevett tuleb juua kas kuumalt või külmalt. Astmahaige olevat joonud seda piiramatus koguses terve aasta, aga tulemus olnud hea.
Hiinlastel on retsept bronhiaalastma jaoks: 400 g sibulamugulaid peenestatakse pudrutaoliseks massiks, lisatakse 400 g võid, 400 g suhkrut, 150 g mett, aaloemahla. Segatakse, asetatakse kuumuskindlasse nõusse, suletakse kaanega ja hautatakse ahjus 3 tundi. Segu võetakse 1 spl 3 korda päevas 15 min enne sööki.
Bronhiidi raviks valmistatakse iga kord värske sibulapuder, seda peenel riivil või mikseris. Kõige lihtsam on asetada puder kahte marlisse ja hoida neid väikesi nutsakuid kummagi ninasõõrme juures umbes 15 minutit, hingates aeglaselt ja sügavalt läbi nina. Selliseid seansse teha kolm korda päevas. Loomulikult võib seda putru ka süüa, segatult riivitud õuntega sobib see ka kõripõletiku korral. Veel üks võimalus: 1 osa sibulamahla segada 2 osa meega, võtta sisse 1 spl iga 2–3 tunni tagant bronhiidi ja külmetusest tingitud köha puhul. Mahla asemel kasutatakse ka sibulakoorte tõmmist.
Köha raviks veel mõned retseptid:
Vedel köhasiirup: hakkige 1 sibul, segage 3 spl suhkru või meega ja 0,5 klaasi veega, keetke segu 5 minutit, laske 2 tundi tõmmata, pressige läbi riide. Võtke seda siirupit 2 tl 3–4 korda päevas.
Sibulasiirup: segage 8 spl mett ja 5 lõiku sibulat, laske ööpäev seista, vahepeal mitu korda segades. Saadud siirup pange suletavasse purki ja hoidke külmkapis – säilib mitu päeva. Võtke sisse 1 spl mitu korda päevas.
Köhatee: röga lahtistamiseks hakkige 2 väikest sibulat ja valage üle 1/4 liitri keeva veega, laske 10 min kaane all tõmmata. Jooge teed vähese meega magusaks tehtuna võimalikult kuumalt.
Mõned juhised ka pisut avaramale kasutusvaldkonnale.
Külmetushaiguste puhul aitab 3–5 spl sibulasiirupit päevas kuumalt võetuna.
Ülemiste hingamisteede haiguste raviks võtta 2 keskmist sibulat, puhastada, peenestada, keeta 1 klaasi piimaga, lasta tõmmata 4 tundi, kurnata, võtta 1 spl iga 2–3 tunni tagant. Ülemiste hingamisteede raviks inhalatsiooni teel hakkige 1 suur sibul, lisage 0,5 liitrit vett, laske keema. Kummarduge tõusva auru kohale ja hingake seda 10 minutit suletud silmadega.
Panna klaasi või väikesesse purki 2 spl peenestatud sibulat, peale valada veidi keeva vett ja katta paberkoonusega. Koonuse peenemast otsast hingata nina kaudu sisse kummagi sõõrmega 10 minutit sibulaaurusid gripi, ülemiste hingamisteede vaevuste ja tuberkuloosi korral. Nohu, ka allergilise nohu puhul teha seda 3–4 korda päevas.
 Magu, sooled, seedimine
Toore sibula söömine, aga ka sibulapreparaadid tõstavad söögiisu, suurendavad seedenäärmete sekretsiooni, soodustavad seedeprotsessi, tõstavad soolestiku peristaltikat, takistavad sooltepõletike teket ning seedekulglasse sattunud pisikute ja soolenugiliste tegevust. Seoses sellega soovitatakse neid seedehäirete, kroonilise kõhukinnisuse, sooleatoonia (-lõtvuse) ja -põletike puhul.
Sibulatõmmis: valada 2–3 peenestatud sibulale 2 klaasi sooja vett, lasta tõmmata 7–8 tundi, kurnata ja juua üks klaas 2–3 korda päevas enne sööki nõrga seedetegevuse korral. Sama tõmmist soovitatakse poolteist klaasi päevas enne sööki koliidiga ehk jämesoolepõletikuga kaasneva kõhukinnisuse esinemisel.
Sibulatinktuur: 1 osa sibulat, 4 osa piiritust. Võtta 20 tilka korraga 3–4 korda päevas, aitab hästi kõhuhaiguste vastu.
Nugiusside (solkme ja naaskelsaba) väljutamiseks soovitatakse süüa tühja kõhu peale 2–3 keskmise suurusega sibulat või juua tõmmist: ühele peenestatud sibulale valada 1 klaas sooja vett ja lasta tõmmata 7–8 tundi. Võtta korraga 2 klaasi tühja kõhu peale.
 Teised siseorganid
Sibul takistab sapipõie- ja neerukivide teket.
Sibulatõmmis on universaalne vahend põiekivide lahustamise puhul, temaga on ravitud ka neerukivitõbe. Täitke 2/3 pudelist sibulalõikudega, valage viina täis, laske seista 10 ööpäeva soojas kohas, võtke 10 tilka enne iga lõunasööki.
Sibulal on ka kuseeritust soodustav toime, soovitatakse eriti kusekivide operatsioonieelsel perioodil.
Keedetud või marineeritud sibulat süüakse põrnahaiguste, aga ka kroonilise hepatiidi (maksapõletiku) korral. Maksapõletiku raviks soovitatakse: 0,5 kg mugulsibulaid peenestada ja segada ühe klaasi suhkruga, panna praeahju seniks, kuni tekib kollast värvi siirup. Võtta 1 spl 3 korda päevas mõne kuu jooksul.
 Suguorganid, naistehaigused
Värske sibul stimuleerib sperma teket, tõstab suguvõimet. Sibul kergendab menstruatsiooni ja suurendab sugulist aktiivsust.
Sibulatinktuur: 2 klaasile purustatud sibulale valada 0,5 liitrit viina, lasta tõmmata pimedas kohas nädal aega, kurnata (ja läbi pigistada). Võtta sisse 1 tl 1/4 klaasi veega 2–3 korda päevas enne sööki menstruatsiooni ärajäämise, samuti seksuaal- ehk suguvõime nõrkuse korral.
 Jäsemed, lihased, luud-liigesed
Nii sees- kui ka välispidiselt on sibul hea lihaste ja liigeste vaevuste korral. Hõõruge valutavaid liigeseid pooleks lõigatud sibula lõikepinnaga.
Ristluuvalude korral kasutatakse ka sibulakompresse. Lõigake 3 suurt sibulat õhukesteks viiludeks ja aurutage neid pannil, kuni muutuvad klaasjaks. Kuumad lõigud pange linasest riidest kotti ja asetage valutavale kohale nii kuumalt kui võimalik. Kompressi hoidke peal 15–20 minutit.
Sibulad leiavad kasutamist ka mähiste kujul. Selleks on vaja 2–3 keskmist sibulat, mis lõigatakse viiludeks ja seejärel pannakse linasest riidest kotti. Soojendage kotti veeauru kohal ja asetage haige kehaosa peale. Et sibula raviomadused kauem mõjuksid, pange koti peale villane rätik või sall. Mähist hoida peal kuni jahtumiseni, 1–2 tundi.
Seljavalude korral võetakse ka sibulatinktuuri. Pudel täita 2/3 osas sibulalõikudega, valada siis pudel viina täis ja lasta 10 päeva soojas seista. Võtta koos veega enne iga lõunasööki 10 tilka.
Sibulamahl, pooleks meega, tugevdab küüsi.
Bonni ülikooli teadlased on avastanud, et sibul aitab ka hästi luid tihendada. Nad soovitavad iga päev süüa sibulat koos peterselli, rohelise salati, tomati, kurgi, küüslaugu või tilliga.
 Keha välispind
Küpsetatud sibula puder soodustab mädanike küpsemist ja mäda eemaldumist. Keskmine sibul lõigata pooleks, pool panna furunkuli või abstsessi peale, kuni sibul veel kuum. Katta marliga, soovitatakse vahetada iga 4 tunni järel, teha tuleb seda vähemalt kaks korda päevas.
Paisetele soovitatakse panna kompressina piimas keedetud sibulat, see kiirendab paise avanemist.
Sibula toorpuder panna steriilse salvrätikuga haavandile, ka mädastele haavadele, naha seenkahjustustele, tedretähnidele, sügelevatele löövetele, soolatüügastele ja putukahammustustele. Vahetada iga poole tunni tagant.
Sibulapuder ravib ka külmavõetud kohti.
Haavade raviks tarvitatakse ka sibulakoore leotist, samuti kuivatatud sibulate vesikeedist.
Põletuste ja külmetuste puhul soovitatakse teha ka tampoone. Purukslitsutud sibul praadida päevalilleõlis, õli kallata ära, sibul jahutada ja segada munavalgega. Tampoone uuendada iga kahe tunni tagant.
Putukahammustustele asetamiseks kasutatakse esmaabivahendina värskelt lõigatud sibulalõike. Ka soolatüükale võib panna sidemega kinnitatud sibulaviilu, tehes seda iga päev kuni soolatüüka kadumiseni. Samamoodi ravitakse konnasilmi, raputades eelnevalt sibulaviilule pisut soola.
Käsnad kaovad, kui neid mitu korda sibula ja soolaga hõõruda.
Ka naha seenhaiguste puhul on sibulamahl asendamatu, sellega määritakse mitu korda päevas.

Kokkuvõtteks. Sibulat soovitatakse tarvitada iga päev ka siis, kui otseselt vaevusi ei ole, sest ta tugevdab immuunsüsteemi ja aitab haigusi ihust eemal hoida.
Kui sibulamugul ise millegipärast ei istu, soovitaks proovida sibulamahla (soovi korral koos meega, teelusikatäis kuni neli korda päevas).
Sibulamugulate või -mahla asemel võib tarvitada ka pealseid. Neid tõstetakse eriti esile kui söögiisu ja seedimise parandajat, organismi toonuse tõstjat ja närvisüsteemi stimulaatorit.
Et vältida sibulaid koorides või lõigates pisaratevoolu, hoidke sibulaid jahedas.
Kui pärast sibulate koorimist hõõruda käsi pesemise eel vähese hulga kuiva sinepipulbriga, siis kaob kätelt sibulalõhn. Sibula söömisel tekkivast halvast hingeõhust saate lahti, kui sööte tüki šokolaadi. Aitab ka sibula söömine söögikorra alguses, samuti kohvi, tee, piima jms joomine ning paljude maitsetaimede söömine.
Ettevaatust! Kuna sibul sisaldab neerusid kahjustada võivat ainet difenüülamiidi, ei tohiks päevas süüa rohkem kui 250 grammi sibulat, siis võib ta juba neerudele mõjuma hakata. Suures koguses ei soovitata värsket sibulat tarvitada südame- ja veresoonkonna haiguste puhul, samuti neil, kes põevad maksapõletikku.
Sibula söömisega peaksid olema ettevaatlikud ka inimesed, kes põevad kroonilist gastriiti (maokatarri) või sapipõiepõletikku.
Vastunäidustatud on nii värske sibul kui ka sibulapreparaadid neerude, maksa ja seedetrakti ägedate haiguste, samuti südame orgaaniliste kahjustuste, mao ja kaksteistsõrmiku haavandtõve ja pankreatiidi (kõhunäärmepõletiku) korral.