Meie kodu lähedal on üks vahva jõgi. Talvel on see tavaliselt paksu jää all, aga niipea kui kevad vaikselt paistma hakkab, murrab vesi ennast jää alt vabaks.
Jää minek toimub alati öösel. Lähed ühel ilusal hommikul (kui on selline pool-kevad, pool-talv) lähed õue ja kuuled mühinat. See mühin on selline kohati kõrvulukustav ja teisalt tõelise kevade tunnus. Senikaua kuni puud ei ole lehte läinud, kostub jõe kohin (loe: müra) ka meie koju. Kui päris soojaks läheb ja magamistoa aken lahti on, segab see mühin isegi uinumist. Kuigi võrreldes norksamisega, on see selline mahe ja ühtlane.
Käisime vaatamas, kusmaal see kevad siis on. Praegu oli veel päris hall, kuid tegelikkuses olid need hallid-pruunid toonid üpris erinevad. Igatahes sobisid nad väga hästi kokku:)
Väike pildiseeria, ehk "meiega koos metsas".
See käbihunnik ei ole kuuse all. Need käbid ei ole laste, ega muu inimjõu poolt kokku tasssitud. Need on lindude poolt kohale taritud, ehk asuvad heas rahulikus paigas.
Täpselt nii suur on kopra-onu üks suutäis. Päris muljetavaldav:)
Talve üle elanud vahtraleht. Keset lund:)
Vahelduseks natuke rohelist. Vereurmarohi on vapper.
Selline tore loodus on meie kodus. Siia võib alati külla tulla, jagame lahkesti. Võta fotokas kaasa ja lähme juba rohelist kevadet avastama.
2 kommentaari:
Mulle teie metsad väga meeldivad :) Esimesel võimalusel tuleme rõõmuga teiega koos sinna luusima. Ja pildiseeria on väga vahva :)
Metsad on meil muuseas tõesti lahedad ja nüüdseks on suurem osa kodu lähimetsadest täis "onnitatud". Ehk igal lapsel või lasteseltskonnal on oma onn. Käisime meiegi täna ühel onni avamispeol:) Koos küpsistega.
Postita kommentaar